Emulgeerimine: definitsioon

Emulgeerimine on kahe heterogeense, muidu omavahel kokkusobimatu vedeliku ühendamise protsess. Gastronoomias kasutatakse emulsioone, mis koosnevad kahest erinevast faasist: rasv ja vesi. Emulgeerimisprotsessis purunevad ühe aine molekulid mehaaniliselt nii, et selle tilgad saavad hõljuda teise aine molekulide vahele. Selle protsessi tulemusel tekib meeldiv konsistents – kreemjas, paks suspensioon.

Gastronoomias kasutatakse emulgeerimist paljudes põhiretseptides. Mõned näited:

  • kastmed
  • kaasaegsed emulsioonid, mis on saadud molekulaargastronoomiast
  • maitsestatud õlid maitsenüanside andmiseks roogadele ja elegantseks serveerimiseks

Gastronoomias on emulgeerimistehnika leidnud oma koha molekulaarköögis, kus kasutatakse palju mitteendastmõistetavaid maitse- ja aroomikombinatsioone. Selle tehnika oskamine võimaldab teil rikastada nii eel- kui pearooga, kui ka magustoitu.

Õnnestunud ja kauakestvaks emulsiooniks on vaja järgmiseid komponente:

  • sobivad vahendid (alates lihtsatest visplitest käsitsi emulgeerimiseks kuni saumikserite ja homogenisaatoriteni)
  • emulgaatorid (mis esinevad looduslikult tooraines või mis lisatakse retsepti)

Video: Emulgeerimistehnika juhend

Emulgaatorid gastronoomias

Emulgaatorid on konsistentsi moodustavad ained, mis:

  • hõlbustavad heterogeensete ainete ühendamist emulsiooniks;
  • muudavad emulsioonid stabiilsemaks, takistades nende lagunemist;
  • annavad emulsioonile püsivama värvi;
  • parandavad emulsiooni struktuuri, andes sellele meeldiva, siidise tekstuuri.

Enim kasutatud emulgaatorid gastronoomias on:

  • letsitiin (sealhulgas populaarne sojaletsitiin; see esineb looduslikult munakollases ja taimses versioonis – aquafabas (kikerherneste keetmisest järelejäänud keedus)
  • loomsetest või taimsetest rasvadest saadud rasvhapete diglütseriidid ja rasvhappeestrid
  • agar 
  • karrageen
  • jaanileivapuu (jaanileivapuujahu)
  • guarkummi