Kas kasutate oma töös toiduainete säilitusanumaid? Jah, muidugi! Mida tasub anumaid valides silmas pidada? Kuidas anumaid korrektselt sildistada? Siit leiate vastused.

TOIDU SÄILITUSANUMAD: SEADUSEGA REGULEERITUD

Kõik turul olevad toiduga kokkupuutuvad anumad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ) sätestatud üldnõuetele. Määrust kohaldatakse toiduga otseselt või kaudselt kokkupuutuvate materjalide ja esemete suhtes, mis on kasutusvalmis vormis ette nähtud toiduga kokku puutuma, on toiduga kokkupuutes ja on selleks ette nähtud või mille kokkupuudet toiduainetega võib põhjendatult eeldada või võivad nende osakesed tavalistes või eeldatavates tingimustes kasutamisel sattuda toidu sisse.

SÜMBOLID ANUMATEL

Kõigil turule lastud anumatel peab olema esitatud märgistus „toiduga kokkupuutumiseks“, samuti teave nende kasutamise kohta või sümbol (klaas ja kahvel).

Kui anumal on klaasi ja kahvli sümbol, võite olla kindel, et anumat kasutades ei satu selle koostisosad toidu sisse ning selles säilitatava toidu maitse ja lõhn ei muutu.

Anumatelt võite leida ka teisi järgmisi sümboleid:

  • nõudepesumasin – tähendab, et seda anumat võib pesta nõudepesumasinas;
  • temperatuur – määrab temperatuuri, mille juures tohib anumat kasutada, nt külmutada või kuumutada;
  • lumehelbed – märgib, et anumat võib kasutada toidu jahutamiseks/külmutamiseks.

Anumate ostmisel tuleks erilist tähelepanu pöörata teabele anuma materjali tüübi kohta. Graafiline sümbol koosneb kolmest kolmnurga moodustavast noolest, mille sees on number 1 kuni 7. Iga number tähistab ühte materjalidest.

1 – PET ehk polüetüleentereftalaat, mida kasutatakse kõige sagedamini plastpudelite ja ühekordsete nõude tootmiseks. PET-pakendeid ei tohi korduskasutada, sest seda tüüpi pakendites sisalduvad keemilised ühendid võivad avaldada negatiivset mõju inimeste tervisele. Samuti ei tohi neid hoida otsese päikesevalguse käes (UV-kiirgus).

2 – HDPE ehk suure tihedusega polüetüleen. Sellest valmistatud pakendit peetakse ohutuks ja seda saab korduskasutada.

3 – PVC ehk polüvinüülkloriid, mida kasutatakse tavaliselt pakkematerjalina, ja see ei ole seotud toiduainetööstusega. Võib eritada kahjulikke toksiine.

4 – LDPE ehk väikese tihedusega polüetüleen, mis üsna ohutu, kuid eelistada tuleks plastist 2 ja 5 valmistatud anumaid. Kasutatakse sageli kastmepakendite ja fooliumkottide tootmiseks.

5 – PP ehk korduskasutatav polüpropüleen, mida peetakse üheks ohutumaks. Kõige sagedamini toidukarpide ja piimatoodete pakendite tootmiseks kasutatav materjal.

6 – PS ehk polüstüreen. Sellest plastist anumaid ei tohiks kasutada toidu säilitamiseks, kuna need eritavad mürgiseid kemikaale. Mõnikord kasutatakse seda materjali kuuma joogi topside või ühekordsete pakendite valmistamisel.

7 – Muu ehk muud materjalid, mida ei tohiks kasutada toiduga kokkupuutel, nõnda tähistatud materjale peetakse kõige ohtlikumaks.

KUIDAS VALIDA SÄILITUSANUMAT?

Toidu säilitusanuma valimisel tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult sellel olevale märgistustele, vaid ka:

  • suurusele – see ei tohiks säilitatava toidu jaoks olla liiga suur, sest vaba ruum täitub õhuga, mis kiirendab toidu riknemise protsessi;
  • kujule – see peaks olema optimaalne ja sobiva hoiukoha vormiga;
  • värvile – toidu säilitamiseks sobivad kõige paremini läbipaistvaid anumad, mis võimaldavad hõlpsasti ja kiiresti visuaalselt kontrollida, kui palju toitu anumas alles on.

KAS ANUMAID, MILLES TOIDUAINEID MÜÜAKSE, VÕIB KORDUSKASUTADA?

Terviseamet lubab algselt toiduaineid sisaldanud anumaid ja pakendeid korduskasutada. Anumad peavad olema ette nähtud kokkupuuteks toiduga – olema märgistatud vastavate sümbolitega, puhtad, kahjustamata ja võõraste lõhnadeta. Samuti tuleks eemaldada originaalsildid.

Pidage meeles! Kasutage ainult neid pakendeid, mis on tähistatud materjalisümbolitega 2 ja 5!