Kuidas märkida menüüs ära allergeenid?

Piim, munad, gluteen ja pähklid on vaid mõned allergeenidest, mida kasutatakse laialdaselt pea kõigis restoranides.

Iga toitlustusasutuse omaniku kohus on teavitada kliente kõigist menüü roogades sisalduvatest allergeenidest. Lugege, kuidas seda kohustust täita, tagades sajaprotsendiliselt oma külaliste ohutuse!

Euroopa Liit pani 13. detsembril 2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011 määrusega (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, kõikide söögikohtade omanikele kohustuse teavitada kliente roogade koostise ja eelkõige neis sisalduda võivate allergeenide osas.

Allergeenidest teavitamise kohustust täidavad aga siiani vaid vähesed toitlustusettevõtted. Allergeenide teema on omanike poolt alahinnatud või sellele vaadatakse endiselt kui uuendusele, millega ei ole olnud veel mahti tegeleda. Kolmandasse rühma kuuluvad omanikud, kes on asunud oma söögikohtades muudatusi sisse viima.

ALLERGEENID SÖÖGIKOHAS? NEID ON PALJU!

Määrus hõlmab 14 alljärgnevat allergeeni:

• GLUTEENI sisaldavad teraviljad (s.o nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, kamut või nende hübriidliinid) ja neist valmistatud
  tooted;
• KOORIKLOOMAD ja neist valmistatud tooted;
• MUNAD ja neist valmistatud tooted;
• KALA ja sellest valmistatud tooted;
• maapähklid ja neist valmistatud tooted;
• SOJAOAD ja neist valmistatud tooted;
• PIIM ja sellest valmistatud tooted (sh laktoos);
• PÄHKLID, nimelt: mandlid (Amygdalus communis L.), sarapuupähklid (Corylus avellana), Kreeka pähklid (Juglans regia), India pähklid ehk kašupähklid (Anacardium occidentale), pekanipähklid (Carya illinoinensis (Wangenh.) K. Koch), Brasiilia pähklid ehk parapähklid (Bertholletia excelsa), pistaatsiapähklid (Pistacia vera), makadaamiapähklid (Macadamia ternifolia) ja neist valmistatud tooted, välja arvatud pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;
• seller ja sellest valmistatud tooted;
• SINEP ja sellest valmistatud tooted;
• SEESAMISEEMNED ja neist valmistatud tooted;
• VÄÄVELDIOKSIID ja sulfitid kontsentratsiooniga üle 10 mg/kg või 10 mg/l arvutatuna SO₂ üldsisaldusena toodete suhtes,
  mis on tarvitusvalmis või mis muudetakse tarvitusvalmiks tootja juhendi kohaselt;
• LUPIIN ja sellest valmistatud tooted;
• MOLLUSKID ja neist valmistatud tooted.

KUIDAS TEAVITADA KLIENTE ALLERGEENIDEST?

On mõned lihtsad vormid, mida restoraniomanikud saavad kasutada klientide asjakohaseks teavitamiseks allergeenide kohta. Siin on mõned näidised.

1. MENÜÜ

Üks võimalus on viia sisse muudatused olemasolevas menüüs. Roa kirjeldamisel tuleks allergeensed koostisosad eristada sobiva kirjatüübi, stiili või tausta abil. Veel üks põnev lahendus on kasutada graafikat või numeratsiooni, millele teatavad allergeenid vastavad.

2. ALLERGEENIDE TABEL

Kui menüü muutmine tundub liiga tülikas, võite kasutada eraldi lehte, kus on loetletud toidud ja nendes sisalduvad allergeenid. Tabeli saate paigutada menüü viimasele lehele või kinnitada menüüsse eraldi kaardina.

3. TÖÖTAJATE TEADLIKKUS

Pelgalt menüüs, tabelis või infotahvlil märgitud allergeenide teabest ei piisa, kui meie söögikoha töötajad ei ole teadlikud pakutavate roogade koostisosadest. Töötajate vähesed teadmised võivad põhjustada seda, et allergilisi kliente allergeenidest ei teavitata ning selle tulemusena tarbivad nad allergeene sisaldavaid roogi.

Omaniku ülesanne on teavitada töötajaid määruses sätestatud kohustustest, samuti tagada vastavad koolitused, mis võimaldavad saada teadmisi roogade valmistamisel kasutatavate koostisainete osas. Nõnda kindlustate selle, et kliendiga suhtlevad töötajad suudavad vähimagi vaevata vastata kõikidele küsimustele ja hajutada kahtlused roas sisalduvate koostisainete osas.

TAKTIKALISED ALLERGEENID: TEAVITADA VÕI MITTE?

Kehtiva seadusandluse kohaselt ei pakuta üheselt mõistetavat määratlust, millist allergeense aine kogust võib pidada „väheseks määraks“ või „jälgedeks“. Kogust, mille juures allergeeni sisalduse tase allergilise reaktsiooni esile kutsub, on väga raske määratleda. Allergeeni kogus võib iga tundliku kliendi puhul olla erinev.

Seega on aktsepteeritav kasutada väljendeid „võib sisaldada“ või „sisaldab vähesel määral“. See on eriti oluline, kui allergeen on serveeritud roa sisse sattunud tahtmatult. Sellise olukorra võib põhjustada allergiavabade toiduainete töötlemise tööjaama kehvem puhastamine ja desinfitseerimine.

Samuti tuleks meeles pidada, et neid väljendeid ei tohiks üleekspluateerida ega kasutada toodete puhul, mis ei ole mingil viisil allergeense ainega otseselt kokku puutunud.

TERVISEAMETNIKU KONTROLL JA PUUDULIK TEAVE: MILLISED ON TAGAJÄRJED?

Tervise- ja tarbijakaitseametid võivad rutiinse külastuse käigus kontrollida, kas restorani omanik on täitnud oma kohustust teavitada klienti toidu koostisest ja selles sisalduvatest võimalikest allergeenidest. Kui kohustust ei täideta, võivad ametiasutused määrata söögikoha omanikule rahatrahvi.

Selle olukorra vältimiseks soovitame järgida meie nõuandeid!